“Eesti pealinnad kutsuvad eesti keelt avastama uuesti” 09. mai Margarita Sendetskaja
Edukalt lõppes järjekordne keeleprojekt, mis oli teostatud 2022. aasta jooksul Euroopa Sotsiaalfondi rahalisel toetusel (Riigi Tugiteenuste Keskuse koordineerija Merle Rüütel).
Antud projekt oli "Eesti pealinnad kutsuvad eesti keelt õppima" ja "Eesti pealinnad kutsuvad jälle" projektide jätk. Antud projekt oli viimane osa.
Meie väikses Eestis on tegelikult olemas mitte ainult üks pealinn. Kaks aastat tagasi koostas Maaleht kaardi, kus märgistati kõik Eesti 25 pealinna.
Vaadake meie kaarti ja sealt on näha, milliseid Eesti "pealinnu" õnnestus meie õpilastel külastada!
Õpilastel oli võimalik tuvuda erinevate Eestimaa paikade ja nende ajalooga, saada teadmisi omariiklusest ning eesti kultuurist ning, mis kõige tähtsam, arendada tänu sellele ka eesti keele oskust.
Seekord külastasime Tudengipealinna (Tartu), Savipealinna (Aseri), Südamepealinna (Paide), Mudapealinna (Haapsalu). Neist Tartu ja Haapsalu on veel omanimelise piiskopiriigi pealinnad.
Projekti käigus kasutasid õpetajad ja õpilased projekti raames loodud õppematerjale: töölehed, teemasõnastikud, marsruudilehed, ülesanded QR-koodidega. Sotsiaalse - ja kodanikupädevuse kujundamisele aitasid kaasa erinevad õpitöövormid ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.
Kasutati infotehnoloogiat ja ainetevahelist lõimimist (eesti keel, ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus, loodusõpetus).
Õpilased said praktiseerida keelt väljaspool keeletundi (muuseumitunnid, erinevad mängud, viktoriinid, "Eesti keele buss", töölehed, loovtööd, linnaekskursioonid), arendada nii suulist kui ka kirjalikku keeleoskust, nii ka digioskus, mis on tänapäeval keeleõppes oluline.
Meie projekti osalejad olid Kohtla-Järve Tammiku Põhikool ja partnerikool Jõhvi Vene Põhikool. Partnerkoole ühendavad ühised tegevused, ühised ülesanded ja ühised eesmärgid. Projekti koordinaatorid ajalooõpetaja Margarita Sendetskaja ja eesti keele õpetaja Inna Gorbunova nentisid, et keeleõpetus rõhutab vaimseid väärtusi ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa.
Kõik projekti materjalid avalikustakse projekti veebilehel:
Edukalt lõppes järjekordne keeleprojekt, mis oli teostatud 2022. aasta jooksul Euroopa Sotsiaalfondi rahalisel toetusel (Riigi Tugiteenuste Keskuse koordineerija Merle Rüütel).
Antud projekt oli "Eesti pealinnad kutsuvad eesti keelt õppima" ja "Eesti pealinnad kutsuvad jälle" projektide jätk. Antud projekt oli viimane osa.
Meie väikses Eestis on tegelikult olemas mitte ainult üks pealinn. Kaks aastat tagasi koostas Maaleht kaardi, kus märgistati kõik Eesti 25 pealinna.
Vaadake meie kaarti ja sealt on näha, milliseid Eesti "pealinnu" õnnestus meie õpilastel külastada!
Õpilastel oli võimalik tuvuda erinevate Eestimaa paikade ja nende ajalooga, saada teadmisi omariiklusest ning eesti kultuurist ning, mis kõige tähtsam, arendada tänu sellele ka eesti keele oskust.
Seekord külastasime Tudengipealinna (Tartu), Savipealinna (Aseri), Südamepealinna (Paide), Mudapealinna (Haapsalu). Neist Tartu ja Haapsalu on veel omanimelise piiskopiriigi pealinnad.
Projekti käigus kasutasid õpetajad ja õpilased projekti raames loodud õppematerjale: töölehed, teemasõnastikud, marsruudilehed, ülesanded QR-koodidega. Sotsiaalse - ja kodanikupädevuse kujundamisele aitasid kaasa erinevad õpitöövormid ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.
Kasutati infotehnoloogiat ja ainetevahelist lõimimist (eesti keel, ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus, loodusõpetus).
Õpilased said praktiseerida keelt väljaspool keeletundi (muuseumitunnid, erinevad mängud, viktoriinid, "Eesti keele buss", töölehed, loovtööd, linnaekskursioonid), arendada nii suulist kui ka kirjalikku keeleoskust, nii ka digioskus, mis on tänapäeval keeleõppes oluline.
Meie projekti osalejad olid Kohtla-Järve Tammiku Põhikool ja partnerikool Jõhvi Vene Põhikool. Partnerkoole ühendavad ühised tegevused, ühised ülesanded ja ühised eesmärgid. Projekti koordinaatorid ajalooõpetaja Margarita Sendetskaja ja eesti keele õpetaja Inna Gorbunova nentisid, et keeleõpetus rõhutab vaimseid väärtusi ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa.
Kõik projekti materjalid avalikustakse projekti veebilehel:
