Rubriigid

Arhiiv

Minister tervitab õppeaasta lõppedes

Head õpilased!
Põllumees ütleb, et juunikuus loob rukis pead. Ja sellest sõltub, milliseks kujuneb
saak, mis sügisel leivaviljana salve jõuab. Hariduspõllul on samamoodi – läbitud
õppeaasta on aluseks sellele, milliseks kujuneb teie edasine koolitee. Iga õpitud
aasta on vundamendiks järgmisele ning kooliaeg omakorda kogu järgnevale elule.
Seega loodan, et ka sel aastal ladusite järjekordse kihi hoole ja armastusega.
Head koolilõpetajad!
Põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamisega olete jõudnud järgmise
verstapostini – kool on lõpetatud ja palju uusi teid valikuks valla. Valikut pole
teha kerge, sest iga valikuga kaasneb vastutus. Paljud erialad ja
õppimisvõimalused on huvitavad, kuid valitud eriala või õppesuuna sobivusest
saate aru alles sellega töiselt tegeledes. Ja mõnikord on vaja ümber otsustada ning
uus valik teha. Soovin teile tarka meelt nende valikute tegemisel!
Armsad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid!
Olete taas ühe kooliaasta jagu aidanud meie noortel õppida õppima, tundma
maailma meie ümber ning toetanud neid nende teel tarkadeks ja hoolivateks
ühiskonna liikmeteks. Usun, et teie kaasa antud õpetussõnad ning ühiselt läbi
tehtud ülesanded-katsed-ettevõtmised annavad teie õpilastele parima võimaliku
pagasi edasiseks. Ma tänan teid siiralt teie igapäevase panuse ja pingutuse eest!
Kallid lapsevanemad!
Ka teil algab suvepuhkus, sest eks ole ju nii, et koolis ei käi ainult laps, vaid
lapsevanem ühes temaga. Selleks korraks on ühel pool e-kooli külastamise ning
kontrollimisega, kas ikka hommikuks puhtad riided valmis ning õiged õpikud
kotis. Kasutage teiegi sooja suve, et oma lastega koos puhata ning aega veeta, et
uuel sügisel olla valmis oma lapsi toetama nende kooliteel.
Soovin kogu haridusrahvale ilusat suve, täis rõõmsaid hetki ja palju päikest!
Näeme jälle sügisel!

Mailis Reps
haridus- ja teadusminister

Põnev õppereis Elistvere Loomaparki

 

Klassiga me käisime Elistvere Loomapargis. Meie õppereisi teema oli: „ Jalajälge jätmata“. Õppeprogramm koosnes kahest osast: õppetund looduskeskuses ja jalutuskäik loomapargi ümbruses. Õppetunni jooksul me saime teada, mida tuleb kaasa võtta ning mida ei ole tarvis võtta kaasa, kui lähed üheks päevaks matkale. Igaüks meist valis erinevate asjade hulgast ühe, mida, minu arvates, läheks vaja matkal ja pani selle ühele lauale, aga mida ei oleks vaja, pani teisele lauale. Pärast seda meie giid, Helle Koort, seletas meile, kas me tegime õigesti ja miks just nii. Me olime tublid, saime selle ülesandega hakkama. Jalutuskäigu jooksul me nägime loomi, kuulasime giidi erinevaid jutte ja saime teada, et sel hetkel eriti palju loomi ei ole siin. Veel saime teada, et varem elas loomapargis 7 ilvest, nüüd on järele jäänud ainult 4, üks nendest on Lars. Samas meile räägiti, et enam ei ole ühtegi metssiga (haiguse tõttu nad tapeti). Lisaks saime teada, et terve aasta jooksul elab loomapargis viis pekingi parti ning talvel nad ei lenda ka ära. Huvitav oli teada saada, et pargis elab neli rebast, kolm jänest, kaks küülikut, kaks põtra: emane Tuule, kes koorib puid ning väga palju on juba kooritud ja neljaaastane isane Erik, kaks euroopa piisonit. Looduskeskuses elavad veel ka laborirotid, mongoolia liivahiired ja deegud. Meile väga meeldis karu, kelle nimi on Karoliina, ta on juba 20aastane. Me tõime temale rosinaid, talle väga maitseb see toit. Siis ootas meid matkarada Elistvere järveni. Selle jalutuskäigu ajal me nägime, mis puud kasvavad metsas, need on harilikud saared, tammed, lehised, pärnad, hobukastanid, lodjapuud. Jõudsime Elistvere vaatetornini, saime teada, et selle kõrgus on ainult 7 meetrit ja see oli renoveeritud 2012. aastal. Meil õnnestus ka sinna üles ronida. Elistvere järve kohta kuulsime, et see järv on üks linnu- ja kalarikkamaid järvi Eestis ja kuulub Natura 2000 objektide hulka. Lisaks selgus, et pikkuselt on see järv ligikaudu 4 km ja keskmiselt 2 m sügav. See õppereis oli huvitav ja põnev. Me saime palju teada, meie silmaring avardus ning teadmised süvenesid. Aitäh KIK projektile ja meie koordinaatorile Erika Pavlovale selle põneva ja hariva õppeprogrammi eest.

6c klassi õpilased ja klassijuhataja Ludmilla Teperik.

TAMMIKU PÕHIKOOLI TÖÖPLAAN

TAMMIKU PÕHIKOOLI TÖÖPLAAN
Juuni, 2018.a

→link←

Tänukiri

VeniVidiVici Õpilasvahetuse tiim tänab teid väga meeldiva koostöö eest – üheskoos muutsime noorte elu põnevamaks ja pakkusime neile läbi õpilasvahetuse harivaid ja meeldejäävaid hetki.

Ilusat ja päikselist suve ning uute toredate õpilasvahetusteni sügisel!

Õnnitleme

Õnnitleme kooli jalgpallivõistkonda, kes linna võistlustes saavutas 1. koha

Aitäh ilusa mängu ja võidu  eest!

  1. Kristjan Moor 5b
  2. Veniamin Bogatov 5b
  3. Deniss Faerštein 5b
  4. Deniss Rakovets 5b
  5. Kirill Solovjov 4c
  6. Nikita Burakov 4c
  7. Artjom Tikhomirov 4b
  8. Andrei Pivovarov 4b
  9. Nikita Narinjan 3b
  10. Artjom Kuznetsov 3b
  11. Sergei Matjuhhin 3c

 

 

Õnnitleme

Õnnitleme kooli krossijooksu võistkonda, kes linna võistlustes saavutas 2. koha

  1. Aksjonova, Riina 4a
  2. Ždanova, Angelina 4b
  3. Maharramova, Afina 5a
  4. Nagajeva, Kristina 5a
  5. Dronov, Artjom 5a
  6. Bogatov, Veniamin 5b
  7. Faerštein, Denis 5b
  8. Smirnov, Marek 4c

HEATEGEVUSLIK TEATEJOOKS.

Käesoleva aasta  10. mail toimus üle-eestiline Heategevuslik Teatejooks, mis tõi liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 13 000 põhikoolinoort.

Teatejooks on Eesti suurim laste- ja noortespordi üritus ning ühtlasi suurim üritus, kus lapsed ise annavad oma panuse heategevuse heaks.

Teatejooks on nüüdseks saanud juba tuhandete Eesti laste ja noorte jaoks ilusaks iga-aastaseks traditsiooniks, mille käigus nad annavad oma panuse oma eakaaslaste heaks, kes on liikumisvõime mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud.

Teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitada.

Tänavu 13. korda toimunud  Teatejooks kogus  annetusi Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juurde ainulaadse mängu- ja treeningpargi rajamiseks.

Rajatav park on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanud patsientidele ning sealsed teed, pinnas ja kasutatavad treeningseadmed on loodud võttes arvesse ratastoolikasutajate vajadusi. Loodava treening- ja mängupargiga soovib taastusravihaigla leida lahenduse kolmele olulisele probleemile: luua puudega lastele ligipääsetavad mängimisvõimalused, tagada treeningvõimalused liikumispuudega täiskasvanutele ning tekitada ratastoolikasutajatele arendavad tasapinnad, mis oleks seotud ühtseks tervikuks mänguväljaku ja treeningseadmetega.

Heategevusliku Teatejooksu Kohtla-Järve etapi osalejaid tervitasid Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi direktor Anne Endjärv ja Kohtla-Järve linnavalitsuse kultuuri ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu.

Heategevusliku Teatejooksu Kohtla-Järve etapi korraldas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi koolipere. Kogutud rahalised vahendid summas 672 eurot kantakse üle Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse arvelduskontole mängu- ja treeningpargi rajamiseks.

Teatejooksu toetasid  Kalev Mesikäpp, Kultuurkapital, Rademar ja Eesti Kergejõustikuliit.

Meie koolist osales 14 meeskonda 122 inimest. Me olime suur osa nendest, kes tegi häid.