Rubriigid

Arhiiv

Lugupeetud lapsevanem!

Alates sellest õppeaastast makstakse välja esmakordselt üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus (Kohtla-Järve Linnavolikogu määrus nr 106, 30.03.2016.a).

Esmakordselt linna üldhariduskooli esimesse klassi mineva lapse toetus on linna eelarvest makstav toetus, mis määratakse lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale tingimusel, et:

1)      vähemalt üks lapse vanematest, eestkostja või hooldaja on linnaelanik ja on elanud linnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut;

2)      laps on linnaelanik.

Avaldus võib esitada kooli kaudu kuni 01.10.2016.a

Teised võimalused avalduse esitamiseks:

Avaldus võib esitada paberkandjal Kohtla-Järve Linnavalitsusele, kab 118 või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud e-posti aadressileljubov.kanarbik@kjlv.ee. Avaldus võetakse vastu kuni 31.10.2016.a

Toetuse suurus on 50 eurot.

Avaldus on manuses.

Kohtla-Järve Tammiku Põhikool kuulutab välja konkursi kooli kohviku ruumi üürimiseks ja õpilaste kohvikus toitlustamise organiseerimiseks

Kohtla-Järve Põhikool kuulutab välja konkursi kooli kohviku ruumi üürimiseks ja õpilaste toitlustamise organiseerimiseks 01.septembrist 2016.a. kuni 05.juuni 2018.a

Koolikohviku tööaeg 09.00 – 15.00 tööpäevadel, sügis-, talve-, kevad- ja suvekoolivaheaegadel kohvik suletud.

Kohviku ruumi pindala on 35m² , mis on sisustatud letiga, külmvitriiniga ja külmkapiga salatite ja jookide säilitamiseks. Külastajatele on paigaldatud 5 lauda, kokku 20 istekohta. Soe- ja külm vesi on olemas. Koht toidu valmistamiseks kohapeal puudub. Kohviku ruum ja mööbel on heas seisundis.

Üürnikul peab olema oma köögivarustus: elektrikann, kohvimasin, mikrolaineahi ja teine vajalik tehnika.

Üüritasu mitte väiksem, kui Kohtla-Järve Linnavalitsuse  19.oktoobri 2010.a.  määruses nr 45 kehtestatud vara kasutamise hinnakirjas. Kohviku üüri minimaalne suurus on 3.38 eurot 1 m² kuus.

Kohvik on varustatud turva- ja tuletõrjesignalisatsiooniga, turvafirmale teenustasu maksab kohviku Üürnik täiendavalt kokkuleppe alusel. Elektri-, külma- ja sooja vee kulude tasumine toimub näitude alusel. Keskkütte 1m² hind arvutatakse vastavalt gümnaasiumile esitatud arvele.

Ruumi koristuse organiseerib Üürnik oma jõududega.

Üürnikul peab olema lasteasutustes toitlustamise organiseerimiseks luba, mis on kooskõlastatud Veterinaaria- ja toiduametis.

Palume potentsiaalsetel Üürnikel oma pakkumistes ära näidata kohvikusse toodava valmistoidu sortiment (saiakeste, salatite ja muu), selle  tarnimise võimalus ja  hinnad.

Potentsiaalse Üürniku hindamisel võetakse arvesse sortiment ja pakutavate toitude hind ning üüri maksumus.

Oma ettepanekud palume saata suletud ümbrikus märgusõnaga “Koolikohviku konkurss”

või tuua aadressil Puru tee 38, 31023 Kohtla-Järve kuni 22.augustini 2016.a. kella 09.00.

Hankedokumentide sisu kohta saab lisateavet: Nina Sadovskaya, kooli direktori asetäitja majanduse alal, tel. 33-67542, 5103641  (alates  8.augustist) .                                                                                                                                                        

 

See oli mere ääres…

Mina käisin maikuu lõpus 9b klassiga eesti keele ja kirjanduse tundide raames Kohtla-Järve Ahtme raamatukogus Igor Severjaninile pühendatud integreeritud tunnis.

Tunnis oli näha, et õpilased olid hakkama saanud suure eeltööga, mille raames külastati Igor Severjanini suvekodu Toilas, kus on talle pühendatud kivi ning samuti on pargis neli pinki graveeritud luuleridadega, mis on pühendatud Toilale. Õpilased lugesid ette poeedi luuletusi, tegid luuletaja eluloo ja loomingu kohta esitlusi, kuulasid muusikat, mis on loodud luuletaja sõnadele. Samuti luges Igor Severjanini luulet Kohtla-Järve Ahtme raamatukogu lasteosakonna juhataja Lilian Amelkina.

Sellele järgnes loominguline töötuba, kus õpilased vastasid eesti keele õpetaja küsimustele luuletaja eluloo ja looming kohta. Õpilastel oli ka kodune ülesanne, kus nad pidid tõlkima poeedi luuletuse “Kevad” vene keelest eesti keelde. Huvitav oli kuulata, kuidas üks ja sama luuletus võib kõlada nii erineval moel. Mulle väga meeldis see tund. Mina isiklikult sain teada palju huvitavaid fakte Igori Severjaninist. Enda poolt tahan tänada vene keele kirjanduse õpetajat Jelena Kumeikot ja eesti keele õpetajat Teperik Ludmillat, eraldi tänusõnad 9b klassi õpilastele.

Nelli Kuldmaa, ühiskonnaõpetaja ja tunni külastaja
FOTO

Projekt „Puhta vee ABC“

kikMeie Tammiku Põhikoolis organiseeritakse regulaarselt mitmesuguseid projekte. Üks sellistest projektidest oli ka „Puhta vee ABC“ , mille läbiviimist toetas KIK (Keskkonnainvesteeringute keskus) ning selles osales meie klass. 9.b klassi õpilased käisid Iisaku Looduskeskuses ja Biopuhastuses. Esimene punkt oli Iisaku Looduskeskuses, kus toimus tund. Õppetunni jooksul lapsed kuulasid giidi Anne-Ly Feršelit, kes tutvustas lastele teemat: „ Puhta vee ABC“ (vesi ja veekasutus). “ Keskuse keskkonnahariduse spetsialisti juhendamisel said õpilased teada, et puhas vesi on lõhnatu, maitsetu ja värvusetu. Vesi katab maapinnast 71%, sellest1% on kättesaadav magevesi (põhjavesi ja pinnavesi). Lapsed tegid järelduse, et vesi on eluks vajalik kõigile organismidele. Anne-Ly Feršel näitas esitlust, kus jutt käis vee kasutusest maailmast ja Eestis ning lastel olid töölehed samal teemal, mida nad pidid täitma kuuldu ja nähtu põhjal. Viktoriinis olid näiteks sellised küsimused nagu: „Kust tuleb kraanivesi?“, „Kust tuleb pudelivesi?, „Mitu inimest sureb iga päev vees levivate haiguste tõttu?“, „Kui kaua võib inimene veeta IMG_9815elada?“, „Kui paljudel maailma inimestest puudub ligipääs mageveele?“ ja muud. Samuti lapsed said teada, et põhjavee tarbimiselt on Eesti neljandal kohal Euroopas, et 90% veest Eestis kasutatakse energiatootmisel, et Tallinna ja Narva linna vesi pärineb pinnaveekogudest. Anne-Ly Feršel tõi huvitavaid fakte, näiteks: kuidas erinevates riikides kasutatakse vett päevas inimese kohta: USA-s: ligi 380 liitrit, Saksamaal: 129 l, Arenguriikides: 20 – 31 l, Eestis: 1970a. – umbes 450 liitrit, 1990a. u 250 l, 2013a. u 130 l. Keskkonnahariduse spetsialist rääkis ka probleemidest, kus suurimateks veega seotud probleemideks maailmas on veereostus, veekriis, ülepüük, elusolendite kadu ja muud. Lastele mängisid mängu: “Vee kokkuhoid“.

Peale seda lapsed külastasid Biopuhastuse keskust, seal neil toimus ekskursioon, kus neile näidati, kuidas veepuhastamise protsess eluliselt käib.

Õpilaste tagasiside näitas, et lastele väga meeldis nii tund kui ka jalutuskäik – ekskursioon Biopuhastuses, kus nad saaksid näidata oma teadmisi ja uusi juurde saada, kuulates giide.

Klassijuhataja Ludmilla Teperik
FOTO

Projekt „Keelteoskus aitab leida uusi sõpru“

IMG_0615Kahe kooli – Tammiku ja Palupera põhikoolide ühisprojekti esimene etapp ongi jõudnud lõpule. Projekti „Keelteoskus aitab leida uusi sõpru“ toetab Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakond haridusliku lõimumise raames. Projekt koosneb kahest etapist, mille vältel toimuvad neljapäevased kohtumised.
Esimene kohtumine toimus 12.05 – 15.05.2016 Valga maakonnas asuvas Palupera Põhikoolis. Nende päevade jooksul toimusid ühistegevused vene ja eesti emakeelega lastele. Meie kooli õpilased said tutvuda eesti olmega elades neid vastu võtvas peres. Meie koolist osalesid projektis järgmised õpilased: Maksim Sursohho, Danil Aleksejev, Olesja Zaitseva, Jaan Kuusmaa (8а klass), Anatoli Gorbunov, Marek Kvetnitski, Martin Pihlap, Jevgeni Kumeiko (8в klass), Margot Fiakki, Guzjal Garifullina (7в klass) ja Maria Mollok (6с klass).

IMG_0941Palupera kooli õpilased, õpetajad ja vanemad võtsid meid soojalt vastu. Eelnevalt oli igale lapsele teada tema tugiõpilane neljaks päevaks. Ka ürituste kava oli vastuvõtjate poolt mitmekesine ja kõik sujus ajakava kohaselt. Rõngu Pillimuuseumis sai tutvuda rikkaliku muusikariistade kollektsiooniga, mis hämmastas oma laia valikuga. Eesti veekogudes elutsevaid kalaliike sai uurida järvemuuseumis. Samas oli võimalik ka kala püüda ning toitsid hauge. Järvel saime ka sõita umbes 8 km edasi– tagasi kohaliku praamiga. Põnevust pakkus Elva seikluspark, kus tuli ronida neljal erineval kõrgusel asuval seiklusrajal ja millest üks oli õhusõit üle Verevi järve pikkusega 400 m ühtepidi ja 400 m tagasi. Ronimine puidust, trossidest ja köitest koosnevatel konstruktsioonidel nõudis osavust, julgust ja pealehakkamist. . Hellenurme vesiveskis, mis on ehitatud 136 aastat tagasi, sai vaadata kuidas teradest jahvatatakse jahu. Saadud jahust vormisid noored endale leivakaraskid, mis kohapeal kohe valmis küpsetati. Peale ekskursiooni veskis pakuti lastele suppi, mille kõrvale lapsed hammustasid endi kätega valmistatud leiba. Lapsed istusid ka koolipingis, kus toimusid eesti keele, muusika ja loodusõpetuse tunnid. Eesti keele tunnis pidid kõik projektis osalejad koostama jutu õpetaja poolt antud sõnadega ja täitma töölehti. . Muusikatunnis lauldi erinevaid laule ja mängiti ringmänge. Loodusõpetuse tund toimus õues, kus lapsed mõõtsid puude ümbermõõtu, arvutasid puude vanust, vaatlesid tiigiasukaid ja õppisid kalu, kes olid eelneval õhtul loodussõprade huviringi liikmete poolt püütud. Kõik tunnid toimusid eesti keeles ja oli väga meeldiv kuulda kolleegidelt, et meie kooli õpilased on aktiivsed, räägivad hästi eesti keelt ning väljendavad end julgelt. Palju huvitavaid teadmisi ja kogemusi said meie õpilased kunstiringis. Palupera kooli õpilaste kehalise kasvatuse tunnid toimuvad kooli lähedal asuvas Mini-Arenal. Seal toimusid ka lustakad võistlused projektis osalejatele. Võitis sõprus ning kõik lõbusates startides osalejad said magusad auhinnad. Pärast ühistegevusi mindi peredesse, kelle korraldada olid järgmised päevad vastavalt pere soovile. Laste endi sõnul jäid nad kõigiga rahule ning neile meeldis kõik. Viimasel päeval toimus suur VVV seiklusmäng, kus võistkonnad pidid leidma metsa peidetud objektid GPS-i abil. Kuigi peidetud oli 13 objekti, piisas kuuest erinevat värvi lindist, mis andsid võistkonnale punkte, näiteks: punane lint – 3 punkti, kollane – 2 p jne. Pärast VVV seiklusmängu toimus pidulik lõunasöök, kus jätsime hüvasti oma uute sõpradega. Meie lapsed said kaasa väikesed meened, mis andis üle kohaliku kooli direktor Svetlana Variku. Täname südamest väikese sõbraliku Palupera Põhikooli kollektiivi, eriti direktor Svetlana Varikut, projektijuhti Riina-Meerike Koemetsa, kõiki õpetajaid sooja vastuvõtu eest. Täname ka peresid, kus elasid meie õpilased. Me ei jäta hüvasti, vaid me ütleme „ kohtumiseni,“ juba Tammiku Põhikoolis, kus toimub projekti teine etapp 22.09 – 25.09.2016. Tahan kiita meie kooli õpilasi, kes olid tublid ning ei vedanud alt, esindades oma kooli kõrgel tasemel.

Ludmilla Teperik
projektijuht ja osaleja, eesti keele õpetaja
FOTO

Tänukiri

tanukiri_18_04_16

Tänu LAK-õppe kuu eestvedajale ja tegijaile

lak

KUTSUME TEID PUHKAMA TAMMIKU PÕHIKOOLI KEELELAAGRISSE!

Varsti on koolivaheaeg!

Tammiku Põhikool kutsub 5.klasside õpilasi keelelaagrisse 06.juunist 10.juunini 2016 (5 tööpäeva). Projekti raames korraldatakse 5-päevane keeleprojektlaager , kus Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli eesti keelt mitte emakeelena kõnelevad õpilased ja Kohtla-Järve Maleva Põhikool eesti keelt emakeelena kõnelevate noorte omavaheline koostöö laagri vormis, kus projekti rõhuasetus on pandud eesti keelt mitte emaakelena kõnelevate õpilastele, kes riikliku õppekava kõrval omandab riigikeelt mitteformaalses tingimustes.

Tuusiku maksumus – 6.00 EUR.

Keelelaagri juhatajaks on TPK õpetaja Nelli Kuldmaa. Õpetajatena hakkavad keelelaagris töötama Tammiku ja Maleva koolide eesti keele õpetajad.

Laagri töökeeleks on eesti keel.

Kohtade arv – 40 (15 õpilast Maleva Põhikoolist ja 25 õpilast Tammiku Põhikoolist).
Töögraafik: esmaspäevast reedeni 9.00 – 15.00.

Toitlustus – hommikusöök ja lõuna.

Lapsevanemad kannavad üle raha Tammiku Põhikooli arveldusarvele EE791010552020319002 mitte hiljem kui 24.maiks 2016. Panga ülekandele märkida selgitusse lapse ees- ja perekonnanimi, klass ja sõna „TPK keelelaager“.

Avaldus lapse keelelaagrisse vastuvõtmise kohta edastatakse klassijuhatajale. Maleva Põhikoolis kontakisikuks on õpetaja Sirje Vaht.

Avaldusega kinnitavad vanemad tasumist lapse osalemisest keelelaagris.

Klassijuhataja edastab avalduse keelelaagri juhatajale.

Lapse registreerimise aluseks keelelaagrisse on:

  1. Tuusiku kogusumma ülekandmine kooli arveldusarvele.
  2. Lastevanemate avaldus lapse vastuvõtmisest keelelaagrisse.

HEAD SUVEPUHKUST!

Lugupidamisega

Valentina Kutuzova
Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli direktor

TAMMIKU PÕHIKOOLI TÖÖPLAAN

TAMMIKU PÕHIKOOLI TÖÖPLAAN
Mai, 2016.a.

Loe edasi

NUTIKALT SAKSA JÄLJEDES TALLINNAS

13112727_524893647690634_1586146207_o29.aprillil 2016 võtsid Tammiku Põhikooli 9.klasside õpilased aktiivset osa riiklikul üritusel orienteerumisel, kasutades uuendusliku innovaatilist digitaalset programmi Loquiz. Meie kooli esindasid kaks meeskonda – poiste meeskonnas olid Oskar Laada, Erik Luk ja Konstantin Orlov ning tüdrukute meeskonnas olid Jesenia Lazajeva, Maria Makova ja Darja Timofejeva. Meeskonnad Tallinnast, Viljandist, Kärdlast ja teistest Eesti linnadest olid meie õpilastele suureks konkurendiks. Iga meeskond sai ligipääsu mängule oma telefonis ja, kasutades GPSi, pidi 3 tunni jooksul vastama 30 küsimusele saksa või eesti keeles.

20160503_185331Meie mõlemad meeskonnad said püstitatud eesmärgiga hästi hakkama, said diplomeid ning eripreemiat hea saksa keele tundmise ning kiire objektide leidmise oskuse  objekte eest.

Meie kooli kõik esindajad said head kogemust meeskonnatöös, keelepraktikat ning oskust kasutada tänapäeva tehnoloogiat ja samuti kogemust vastupidavuses ja kiiruses. Õpilased jäid mänguga väga rahule, mis möödus täiel õhinal.

 

Garina Kolganova

saksa keele õpetaja

Nelli Kuldmaa

eesti keele kui teise keele õpetaja